(microsoft word - alavere k\374la arengukava2011_v1_.doc)

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS. 2 2. KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD . 3 2.1. KÜLA AJALOOLINE TAUST . 3 2.2. KÜLA PAIKNEMINE. 4 2.3. KÜLA LOODUSLIKUD OLUD . 5 2.4. KÜLA MAJANDUSLIKUD OLUD . 5 2.5. KÜLA INFRASTRUKTUUR. 5 2.5.1. TEED. 5 2.5.2. ELEKTER . 6 2.5.3 VESI, KANAL, SOOJAVARUSTUS JA PRÜGIMAJANDUS . 6 2.5.4. SIDETEENUSED . 6 2.5.5. PANGATEENUSED . 6 2.6. KÜLA ELANIKKOND . 6 2.6.1 RAHVASTIKU SOOLINE JAOTUS. 7 2.6.2 RAHVASTIKU VANUSELINE JAOTUS. 7 2.6.3 RAHVASTIKU LIIKUMINE. 8 2.7. HARIDUS . 9 2.8. KÜLA INIMKAPITAL. 9 2.9. KÜLAELANIKE KOOSTÖÖ . 9 2.10. KÜLA KÄSITLEVAD ÕIGUSAKTID. 10 3. KÜLA VAJADUSED JA ARENGUEELISTUSED . 10 4. ELANIKONNA VEEGA VARUSTAMINE. 11 5. ÜHISKANALISATSIOON . 11 6. KÜLAELANIKE KOOSKÄIMIS KOHAD. . 11 7. KÜLA TULEVIKUPILT JA EESMÄRGID . 12 8. SWOT ANALÜÜS . 13 9. TEGEVUSKAVA JA EELARVE . 14 10. ARENGUKAVA JÄLGIMINE JA HINDAMINE. 16 1. SISSEJUHATUS

Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2010-2016, mis paneb paika Alavere küla tulevikunägemuse ja sellest lähtuvad eesmärgid tulevikuks. Arengukava on küla tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks olev dokument. Arengukavas on ära toodud küla üldiseloomustus, mis annab ülevaate hetke olukorrast külas. Samas määratletakse arengukavas pikemaajalised arengusuunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava peab toetuma külas olemasolevatele eeldustele, olema realistlik ja elluviidav. Arengukava ei saa pidada kunagi lõplikult valmisolevaks, sest toimuvatest muutustest lähtuvalt peab ka arengukava pidevalt arenema, täiustuma ja olema kohanduv ühiskonna üldiste arengusuundadega. Arengukava on vajalik, et tuvastada olemasolev olukord ning vältida juhuslikkust tegutsemisel. Määratletakse eesmärgid ja konkreetsed tegevused, mida hakatakse ühiselt ellu viima. Kindlad sihid võimaldavad selgemalt väljendada küla vajadusi ja huve kohaliku omavalitsuse ees ning võimaldavad ressursside efektiivsemat kasutamist. Ka erinevate valdkondade tegevused on paremini kooskõlastatavad, otsused kergemini langetatavad arengukava olemasolul.Kohalikud elanikud on kaasatud arengukava koostamise ja eesmärkide saavutamise protsessi. Igasugune areng on pidev ja pikaajaline protsess ning kõiki võimalikke arengusuundi- ja variante pole võimalik ette näha. Mida enam suudetakse teha tööd käesolevas arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks, seda suurem on tõenäosus, et Alavere küla tulevik saab olema selline, nagu me seda näha soovime. 2. KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD
Arvatavalt tekkis Alavere küla 5.-9. sajandil keskmisel rauaajal. Külast on leitud rauasulatamise koht praeguse tankla ja tuletõrje veevõtu koha vahelisel alal (1984.a. kodu-uurija O. Raudmets). Teadaolevalt on Alavere´t esmakordselt mainitud 1241. aastal Taani Hindamisraamatus (LCD) nime all Alauere. Alavere mõis (saksa k Allafer) asutati 1620-tel aastatel. 17. sajandil kuulus mõis nii Teubedele, de la Gardie'dele, Torstenssonidele kui von Fersenitele. Põhjasõja järgselt vahetas mõis samuti tihti omanikke - 1710. aastal kuulus ta von Lievenitele ning sel ajal elas mõisas 407 inimest, alates 1727. aastast aga Hermann von Bohnile. 1747. aastal omandas mõisa Hermann Ludwig von Löwenstern. 1831. aastal siirdus mõis von ungern-Sternbergide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni 20. sajandi alguseni. Mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Marie von der Pahlen. Mõisasüda ehitati esinduslikult välja 19. sajandi keskpaigas. Tollal kerkis sinna historitsistlik peahoone, mis oli vasakust otsast kahekorruseline, muus osas aga ühekorruseline. Rajati ka suur park ning arvukalt kõrvalhooneid; neist mitmed ääristasid peahoone esist auringi. Mõisa peahoone põletati 1905. aastal, kuid taastati enam-vähem endisel kujul. 1920-tel aastatel jäi peahoone kasutuseta ning lammutati ehitusmaterjaliks. Säilinud on vaid rohtunud vundament. Alles on hulk kõrvalhooneid, kuid reeglina ümber ehitatud kujul. Peahoone ümbruse ja pargi mõisaaegse planeeringu rikkus lõplikult 1980-tel aastatel püstitatud koolihoone. Muutunud on ka mõisa ümbruse teedevõrk. Kui ajalooline Anija-Kehra-Kose maantee läbis mõisasüdant, siis 1970-te alguse teede õgvenduste tulemusena kulgeb ta enam kui pool kilomeetrit mõisast lääne poolt. Mõisasüdamesse ja selle lähiümbrusse on 20. sajandi teisel poolel püstitatud arvukalt uusehitisi, millega Alavere on muutunud arvestatavaks maa-asulaks. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Kose kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Anija valla territooriumile. Alavere küla on kunagise Alavere kolhoosi keskus ja selle tõttu on ka küla infrastruktuur arendatud välja põllumajandusliku suurtootmise loogika kohaselt – eristatavad on tootmistsoon (farm, töökoda) küla põhjaosas ning elamurajoon lõunaosas. Küla ja ka selle ümbrus on suhteliselt tihedasti asustatud. Alavere küla asub Harjumaal Anija vallas, täpsemalt valla lõuna osas Kose-Kehra ja Jäneda-Raasiku teede ristumiskoha lähedal. Küla on tõmbekeskuseks teistele piirkonna väiksematele küladele Arava, Pikva, Rasivere, Lükati, Rooküla,Uuearu, Vetla ja Voose. Alavere suurimaks tõmbekeskuseks on Tallinn, mis asub 45 km kaugusel. Lähimad suuremad asulad on Kose 13 km, vallakeskus Kehra 13 km ja Jäneda 30 km. Anija vald paikneb Ida-Harjumaal ja on pindala suuruselt (517 km2) vabariigi üks suuremaid omavalitsusi. Valla territoorium on ~50 % ulatuses kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Valla territooriumist suhteliselt suurt osa hõlmavad Põhja- Kõrvemaa ja Kõrvemaa maastikukaitsealad. Alaverest asub maastikukaitseala 13 km kaugusel. Küla põhjapiiri tähistab Jägalasse suubuv Jõelähtme jõgi. Kunagisele mõisale kuulunud pargis asub tiik, mis on rajatud Jõelähtme jõkke suubuvale ja küla läbivale ojale. 2.4. KÜLA MAJANDUSLIKUD OLUD Alavere küla territooriumil tegutseb 2009. aastal 8 ettevõtet: A-Vorst OÜ- tegevusala: liha ja lihatooted, lihatööstus. Alavere Pood OÜ- tegevusala: toidu- ja esmatarbekaupade müük. Alvar MÜ TÜ- tegevusala: põllumajandusteenused. Enco-Est OÜ- tegevusala: puidutööstus ja saeveskid. Maxi Veod OÜ- tegevusala: autotransport. Rinaldo Reisid OÜ- tegevusala: reisijate vedu. Maa ja Mari OÜ- tegevusala: tera- ja kaunviljade tootmine. Novarton Tootmine OÜ FIE- na tegutsevad viis ettevõtjat, kelle tegevusalaks on teravilja tootmine. Ligikaudu 50% töövõimelisest elanikkonnast teenib elatist väljspool Alavere küla. 2.5. KÜLA INFRASTRUKTUUR Füüsilisest infrastruktuurist on Alaveres tagatud teed, elekter, tsentraalne vesi, ühiskanalisatsioon, keskküte, tsentraalne prügimajandus ja sideteenus. 2.5.1. TEED Peamisteks liiklussoonteks on Piibe maanteed Tartu maanteega ühendav Jägala-Kose maantee, mis on asfaltkattega ning Raasiku-Peningi-Jäneda tee, mis on samuti asfaltkattega. Nii Tartu kui Piibe maanteele on külast ligikaudu 15 km kaugusel. Tallinnasse on 45 km ning logistikakeskuseks kujunevasse Jüri asulasse 30 km. Vallakeskus Kehra - asub Alaverest 13 km kaugusel. Teine suurem asula - naabervalla keskus Kose - asub samuti 13 km kaugusel. Alavere keskuse tiheasustusalal on tänavad kaetud valdavalt rahuldavas seisukorras asfaltkattega (esineb ka halvastisõidetavaid lõike), lahendamata on kõnni- ja jalgrattateede võrk. Bussiliiklus Tallinna, Kehra ja Kosega on suhteliselt hõre ja ebarahuldav. Valla poolt on korraldatud kooli- ja lasteaialaste vedu kooli, lasteaeda ja tagasi koju 2.5.2. ELEKTER

Elektriühenduse tase on rahuldav. Liinid on vanad ja halvas olukorras. Alajaamad on
moraalselt ja füüsiliselt vananenud ning vajavad rekonstrueerimist. Esineb voolukatkestusi
ja aeg-ajalt on pinge ebaühtlane.
Tänavavalgustus on nõukogudeaegne ning ei kata kogu küla tiheasustusala.
2.5.3 VESI, KANAL, SOOJAVARUSTUS JA PRÜGIMAJANDUS Alavere küla varustab tsentraalse vee ja keskküttega OÜ Velko AV. Sama firma kannab hoolt ka tsentraliseeritud reovee ärajuhtimise ning prügimajanduse korraldamise eest. Kohaliku omavalitsuse poolt on välja kuulutatud tiheasustusalale kaugküttevõrk, kuigi tsentraalküttega varustatakse ainult kohaliku omavalitsuse objekte. Kortermajades on enamuses tsentraalne küttesüsteem purunenud ja kütmine toimub elektri või puiduga.Vee ja kanalisatsiooni trassid on halvas seisukorras ning vajavad rekonstrueerimist. Vee kvaliteet on rahuldav. Pumplad on hiljuti rekonstrueeritud. 2.5.4. SIDETEENUSED Telefoniside teenust pakub Elion, külas on nii abonent -kui raadiotelefoni ühendus. Paljud pered on liitunud ADSL internetiühendusega. Mobiilside teenust tagavad Eesti Mobiiltelefon, Elisa ja Tele 2. Toimib traadita internetiühendus. Postiside teenust osutab Alavere sidejaoskond vastavalt elanikonna soovile korterelamu postkasti, eramu-, talu- või küla keskuses olevasse postkasti. Alavere sidejaoskond töötab viis päeva nädalas. 2.5.5. PANGATEENUSED Külas puudub nii sularahaautomaat kui ka pangakontor. Kohalikus kaupluses ja pubis on makseterminalid, mis võimaldavad oste sooritada pangakaardiga. 2.6. KÜLA ELANIKKOND
Alavere küla koosneb suuremaltjaolt kahest osast. Üks osa on eramajade osa ja teine endise
kolhoosi poolt ehitatud korterelamutest. Valla andmetel elab Alavere külas 367 elanikku .

Külaelanike sooline jaotus
Elanike arv
Elanike vanuseline jaotus
Elanike arv 20
Sünniaasta
Vanuselisel jaotusel hakkab silma, et Alavere küla elanikud on suhteliselt noored. (joonis 2) Tooni annavad kuuekümnendatel sündinud inimesed. Võib järeldada, et suur osa Alavere rahvast on kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel sündinud inimeste järeltulijad. Seega on küla elujõuline ja rahvalt noor. Viimasel kümnendil on kahjuks märgata külaelanike vähenemist (joonis 3) Rahvastiku soolise jaotuse jooniselt on märgata, et külas on pisut enam naisi. (joonis 1) Rahvastiku liikumine
2.7. HARIDUS
Alavere Põhikoolis õpib 2009/2010 õppeaastal 84 õpilas. Alavere Põhikool tegutseb
praeguses hoones alates 1988. aastast.
Kooli teeninduspiirkonnaks on peamiselt Anija valla Voose, Vetla, Uuearu, Rasivere,
Alavere, Rooküla, Lükati, Pikva ja Arava külad.
Lähtuvalt koolitulevate õpilaste eeldatavast arvust, prognoositakse kooli õpilaste arvu
jätkuvat vähenemist . Lähiaastatel võib tekkida vajadus I astmes liitklassi moodustamiseks.
Alavere kooli jätkamine põhikoolina on probleemiks, sest põhikooli alampiir on 90 õpilast.
Koolis on 13,8 õpetajakohta ja 18 ainetunde andvat inimest. Üle poole õpetajate vanus on
vahemikus 20-39 aastat. Abipersonali ametikohtade arv on 11, töötab 12 inimest. Lisaks
töötab osa kooli õpetajatest ka huvialaringi juhtidena. Koolis on sisse viidud parandusõpe ja
sisse seatud vastav kabinet tugisüsteemina erivajadustega õpilaste tarvis
Koolis tegutseb kokku 15 huvialaringi. Koolil on tugevad traditsioonid: koolipüha,
loodusalane tegevus, lilleseadekool, kultuurihommikud jt. Koolil on oma heatasemeline
raamatukogu. Lisaks on koolil sisustatud arvutiklass, mida saab kasutada ka täiskasvanute
koolitamiseks. Kooli olemasolevat spordisaali kasutavad ka külaelanikud. Kultuuri- ja
huvitegevuse osas on koolist kujunenud ka osaliselt külaelu keskpunkt.
Koolihoone on suhteliselt heas korras.
Alavere Lasteaed tegutseb 1966 a rajatud hoones, hoone juurdeehitus valmis 1977 a. Lastaia
hoone mahutavus on 4 rühma. Alates 2000/2001 õppeaastast vähenes laste arv ja tööle jäi
m3 rühma. Praeguse koosseisudes 17,1 ametikohta. Alates 2010/11 õppeaastast 16,1
ametikohta, sest lahkub lasteaiast sügava liitpuudega 8-aastane laps, kelle hooldajaks on
tugiisik. Olemasolevatest ametikohtadest on 4 ametikohta osalise koormusega ja ka osalise
tööaastaga.
2009/10 õ.a. läheb kooli 12 last.
Laste arv on väga kõikuv ja tuleviku laste arvu raske prognoosida.
2009 aasta seisuga käib lasteaias teiste omavalitsuste registris olevaid lapsi 12.
Sõimerühma saamiseks on tekkinud järjekord, kelle seas on ka teiste omavalitsuste registris
olevaid lapsi. Samas ei ole järjekord arvuliselt nii suur, et avada veel üks lasterühm.
Kuna 2009/10 õa.läheb kooli 12 last, siis ilmselt suudab lasteaed rahuldada lastevanemate
soovid lasteaia koha saamisel.
Normatiividele vastavalt mahutaks lasteaiahoone kokku ca 74 last. Hetkel on lasteaia ühe
rühma ruumid kasutuses võimlemise- ja huvitegevuse ruumidena.
2.8. KÜLA INIMKAPITAL Inimkapital on küla üheks probleemiks. Palju on töötuid ja pensionäre. Täielik ülevaade küla tööjõu iseloomust puudub: milline on haridustase, tööoskused ning millised on täiend-ja ümberõppe vajadused. Küla elanikkonna haridus, teadmised ja oskused on enamjaolt seotud üld-ja koolieelse hariduse andmisega ning põllumajandusliku ja metsandusliku tootmisega. Erineva ja mitmekesisema hariduse ja oskustega inimesed on leidnud töökohad Tallinnas. Alavere küla asutustest on suurimateks tööandjateks Alavere Põhikool, Alavere lasteaed” Mõmmila”, Alavere Pood OÜ, Alvar MÜ ja Enco-Est OÜ 2.9. KÜLAELANIKE KOOSTÖÖ Küla traditsioonilisteks üritusteks on Jaanipäeva tähistamine, Jüriööjooks ja neli korda aastas peetavad peod rahvamajas. Kohalikku rahvamaja külastavad teatrid ja kinobuss. Rahvamajas tegutsevad erinevad huviringid. Sügis-talvisel perioodil on rahvamajas aktiivsem tegevus ning huviringe viiakse läbi kuuel päeval nädalas. Edaspidi tuleb arendada koostööd noortega. Selle esimeseks sammuks oli noorenduskuur Alavere Külaarendamise Selts´i juhatuses. Vajalik on tõhustada koostööd MTÜ, rahvamaja ja kooli vahel. 2.10. KÜLA KÄSITLEVAD ÕIGUSAKTID
Küla elanikkond näitab vananemise tendentsi. Kuna kohapeal vabu kortereid ega
elamispinda praktiliselt pole, siis noorem generatsioon rändab külast välja. Samas on seni
vabadesse korteritesse elama asunud paljud Tallinnast pärit inimesed.
Viimastel aastatel on hoogustunud kortermajade ja kohaliku omavalitsus hoonete
rekonstrueerimine. 2005.a. renoveeriti Alavere koolihoonet ja rajatisi kogumaksumuses 3, 6
miljonit krooni. Soojatrassi uuendati summas 1,1 miljonit krooni. Hea näitena võiks tuua
siinjuures ära Kose mnt.22 elamu renoveerimise. Külas asub seni tühjalt seisnud pooleliolev
12 krt.elamu. Renoveeritud on lastead. Uuendatud on pumbajaama ja renoveeritakse
veepuhastusjaama.
MTÜ on teinud taotluse saada pikaajaliseks kasutamiseks oma valdusse Alavere
mõisapark.
Olemas on valla arengukava aastani 2012. Samuti on arengukavad põhikoolil ja lasteaial.

3. KÜLA VAJADUSED JA ARENGUEELISTUSED
3.1. PUHAS JA TURVALINE KÜLA– see on visiitkaart külalistele ja hingerahu elanikele. 3.2. ÜHISTEGEVUS – see on meede, mis liidab kogukonda ning loob head inimestevahelised suhted. 3.3. RAHVAMAJA ATRAKTIIVSUS – rahvamaja, kui külarahva vaimujõu andja, meelelahutuskeskus ja eneseteostuse objekt. 3.4. TEOVÕIMELINE KÜLASELTS – mootor, mis käivitab ja veab külaelu, töötab välja arengusuunad ja on vahemeheks vallaomandi ja elanike vahel. 3.5. KÜLA LOGO JA LIPP – kaubamärk ja sümbol, mis reklaamib küla ka väljaspool. 3.6. KODULEHEKÜLG – mõeldud küla turundamiseks ja külaelu kajastamiseks. Samuti jooksvate probleemide avalikuks diskussiooniks. 3.7. POLÜFUNKTSIONAALNE KÜLAPLATS ENDISES ALAVERE MÕISAPARGIS – ühisomand, mis kuulub külarahvale. Ühiste ürituste läbiviimise koht koos laululava, terviseraja ja puhke- ning lõkkekohaga ühtne kompleks. Külaplatsi kompleksi peaks kuuluma ka avalik suplus koht, mis rajatakse pargi tiikide renoveerimise käigus. 3.8. ÜHISTRANSPORT- Võimaldab käia tööl väljaspool küla. 3.9. NAABRIVALVE LOOMINE – turvalisus on sisserände positiivne alustala. 3.10. NOORTE VABAAJAKESKUS- meede, mis võimaldab noorel tegeleda teda huvitavate vaimsete ja füüsiliste tegevustega. 3.11. SOODNE KESKKOND ETTEVÕTLUSE ARENDAMISEKS- tingimus, mis annab elanikele leida töö oma külas. 3.12. ALAVERE MÕISA VAREMETE JA PARGI EKSPONEERIMINE – vaatamisväärsus ja turismiobjekt, mis soodustab Alavere külastatavust. 3.13. ELAMUMAJANDUS -võimaldab suurendada inimkapitali ja seeläbi luua soodsamad tingimused ettevõtluse elavdamiseks. 3.14. JOOGI-JA TARBEVEE TOOTMINE- veekvaliteedi parandamiseks on vajalik rekonstrueerida veetrassid. 4. ELANIKONNA VEEGA VARUSTAMINE

Valdavalt üle 30 aasta tagasi malm- ja terastorudest rajatud torustik on amortiseerunud ja
tekitab selle haldajale pidevaid probleeme. Viimasel talvel sai torustik tõsiseid kahjustusi nii
torude lõhkikülmumise kui pinnasekergete tõttu. Torustiku pikkus on umbes 2 km ja
töökindluse tagamiseks tuleb see täies mahus rekonstrueerida ja paigaldada tuletõrjenõuetele
vastavad hüdrandid.
5. ÜHISKANALISATSIOON
Kõik Alavere elamud on ühiskanalisatsiooniga ühendatud. Süsteem koosneb isevoolsetest
harutorustikest, kahest reoveepumplast ja viimaseid reoveepuhastiga ühendavast
survetorustikust. Reoveepumplad renoveeriti 1998.aastal ja uusi investeeringuid ei vaja.
Malmist 2,2 km kogupikkusega torustik tuleb koos kaevudega aga kogu ulatuses vahetada.
6. KÜLAELANIKE KOOSKÄIMIS KOHAD.

Alavere Rahvamaja tegutseb 1939. aastal kohalike talumeeste ja tuletõrje pritsimeeste poolt
Alavere mõisa hobusetallist ümber ehitatud hoones. Rahvamaja teenindab Alavere ja ka teisi
ümberkaudseid külasid, mille elanike arv on kokku ca 850 elanikku. Rahvamajas on
ümberkaudse piirkonna ainuke lavaga saal, mida kasutavad ka Alavere Põhikool ja lasteaed.
Viiakse läbi iga-aastaseid kooli lauluvõistlusi ja näidendite konkursse, aastapäevaüritusi ja
jõulupidusid. Üha rohkem populaarsust koguvad kohvik-klubi õhtud.
Uuendamist vajaks ka sisustus ja tehnoloogia.
Rahvamaja edasises tegevuses on prioriteetideks külaelukeskuseks väljakujunemine, et
lisaks kultuurilise meelelahutuse pakkumisele tõsta kohalikes elanikes ühtsustunnet ja
vastutust kohaliku elukeskkonna arengu eest. Lisaks on kavas suurendada noortele suunatud
tegevust ja arendada noortekeskust. Kavas on laiendada ka ringide tööd (seltskonnatants,
segarahvatants, näitering, laulukoor)
Vajalik on renoveerida Alavere mõisapark koos sinna juurde kuuluvate veekogudega,
rajades pargi alale elektrivarustusega külaplatsi ühisürituste korraldamiseks ja
tervisespordiga tegelemiseks kergliiklusteed. Samuti on vajalik Alavere mõisapargi ja mõisa veel säilinud varemete ja muude objektide eksponeerimine. 7. KÜLA TULEVIKUPILT JA EESMÄRGID

Alavere küla on innovaatiline, elujõulise ja ühtehoidva
kogukonnaga turvaline elukeskkond.
Külas on olemas töökohad kohapeal töötamiseks On tagatud läbimõeldud graafikuga bussiliiklus vallakeskuse, naabervalla Kose ja Tallinnaga. Külas on arenenud elamu ja uuselamumajandus. Funktsionaalne külarahva külaplats Alavere mõisapargis oma terviseraja, laululava ja puhkekohaga. Külas on kaasaegne infrastruktuur ettevõtluse arendamiseks. On hästitoimiv külaselt, rahvamaja ja noortekeskus. Välja on ehitatud kaasaegsed kergliiklusteed Külas on loodud kõik võimalused täisväärtusliku tervisespordi tegemiseks. Olemas on atraktiivne ja kaasaegne mänguväljak lastele. Külas on ka noortele mõeldud polüfunktsionaalne ala, koos ajakohaste atraktsioonidega. 8. SWOT ANALÜÜS

Tugevus
Mitmekesine ja puhas loodus- mõisapark Tallinna lähedus, elanike arvu kasvuvõimalused Veekogu lähedus Internetiühendus Põhikool ja lasteaed Kaupluse ja raamatukogu olemasolu Turvaline elukeskond Head võimalused ettevõtluseks ja tootmiseks Kehv bussiühendus vallakeskuse, Tallinna ja naabervaldadega Külaelanike huvi puudumine ühistegevuse vastu Väljaränne Negatiivne iive Üldine majanduslik olukord Väljastpoolt tulevate ettevõtete ja inimeste huvi puudumine kohelike elanike Riskirühmade ( pikaajalised töötud, sotsiaalselt kohanematud) arvukuse kasvu Noorte vähene huvi küla elu vastu ja nende lahkumine Võimalused
Koostöö naaberküladega ühiste huvide osas Seltsielu edendamine ja traditsioonide elustamine 9. TEGEVUSKAVA JA EELARVE
kaasamine ühistegevustesse. Kasvatada aktiivsete külaarendajate hulka koos kaasaegsete ja asjakohaste atraktsioonidega teiste mittetulundusühingute ellu kutsumine teiste mittetulundusühingute ellu kutsumine 10. ARENGUKAVA JÄLGIMINE JA HINDAMINE
Arengukava vaadatakse üle kord aastas küla üldkoosolekul. Üldkoosolek kutsutakse kokku
aprilli- või maikuu jooksul. Koosolekul hinnatakse seniseid tegevusi ja kinnitatakse järgmise
aasta tegevusplaanid.
Külaseltsi juhatuse liige esineb ettekandega tehtud tööst arengukava teostamisel, ning
tehakse ka parandusettepanekud arengukava täitmiseks.
Koosolekul on õigus häälteenamusega viia arengukavasse sisse muudatusi ja täiendusi.
Arengukava täitmist jälgib külaaktiiv ja MTÜ Alavere Külaarendamise Selts.

Source: http://www.alavere.ee/pdf/arengukava.pdf